Hilinenud sissejuhatus

Peale 9 tundi, 2 topsi lennukiveini ja 2600 km ringi istumist jõudsime Sigridiga laugest Tartust mühklikusse Bilbaosse. Seda paika võib ette kujutada kausina - põhjas on kesklinn, külgi mööda laienevad uued elamurajoonid, mis enam ''alla'' ära ei mahu. Mõned hooned paistavad pimeduses nagu punt hõljuvaid valgustäppe, sest need on nii kõrgel nõlval.

Põhimõtteliselt on see nädal suht nahka läinud sissesättimisele. Ilm oli tuim-soe ja uitasime palju mööda linna. Oma aja võtab rõdul ahhetamine kui palju on siin koeri & jalutajaid & see, et nende arust pole see üldse imelik, et kõik muudkui istuvad kohvikutes, jalutavad perekonnaga või jooksevad ringi. See on nagu läila õpiku illustratsioon, mingi tänapäeva muinasjutt, mis on Bilbaos enesest mõistetav, aga Eestis kuidagi punnitatud.

Meie uus kodu asub kesklinna südames. See on viisakas, jõukate linnaosa. Esimene nö nullkorrus on tillukeste äride päralt, mille esine on hommikuti täis kohvijoojaid. Ma tean nii palju, et see hoone on 200 aastat vana ja absoluutselt iga põrand ja uks vajub kuhugi poole. Kõikides tubades on tilluke rõdu, aga valgust on alati vähe. Vahepeal oli tunne nagu me moodustame kaheinimeseriigi - meie kaks oma urus, ümbritsetud keelebarjääriga.

sigrid pls

igastahes nii palju siis algusest, tulekul on hunnikutes pilte ja lugusid ja plaane ja kõike ettejuhtuvat, varsti me saame wifi koju, mis tähendab regulaarsemat blogimist!!

hip hip hurraa!!